neljapäev, 22. oktoober 2009

Table d'hôte ehk toidunurgake

Nagu pealkirigi ütleb, siis meil toitusid menüüst ei valita. Küll algus oli raske ja vaevaline. Kui ikka ei tea mis ühe või teise paki sees on ja rahaga väga laiutada ei saa, siis on üsna raske midagi peale pannikartulite või makaronide valmis ehitada. Coomalah farmi kolides paranes aga meie rahaline olukord täiesti märgatavalt ning alates sellest ajast oleme heas toitumuses. Tahaksingi teile pisut tutvustada siinseid toiduaineid, mida oleme kasutanud ja kummutada väite, et mujal maailmas ei leidu sama maitsvaid asju, millega oleme kodumaal harjunud. Tõsi ta on, ahjukartulite ja kiluvõileiva vastu ei saa siin vist miski, kuid tänase poetuuri tulemusena on meil jälle kaks rukkileiba sügavkülmas. Jajah, lugesite õigesti - rukkileiba ja pealegi veel põrandaleiba. Reisu algusnädalatel kostitasime end 1,7 dollarilise svammsaiaga, kuid nüüd ei annaks seda isegi Taksile mitte. Meie ostukorvi mahuvad näiteks hapukoor, kodujuust, cheddari juust, piim, jogurt, kanaliha, hakkliha, kartul, makaronid, riis, ohtralt puu- ja juurvilju ning palju palju muud maitsvat. Piimatooted on väga nämmad, kuid nende puhul tuleb väga hoolikalt jälgida, et tootest ei oleks kogu rasv välja võetud. Ilmselt harrastatakse seda kaalujälgimisel, kus konsumeerija tarbib harjunud koguse aga oluliselt rasvavaesemat toiduainet.
Makaronid ja riis on nagu ikka, kuid Eesti Kartulivabariigis aretatud kartulisordid on raudselt maailma parimad. Võtsin peale paari luhtunud keetmiskatset vastu otsuse edaspidi kartuleid ainult ja ainult praadida.
Küsite, palju see hästi elamine meil maksma läheb? Vastan, et laias laastus 10 dollarit inimese pihta päevas. Hetkel ei rõhu niiväga odavuse kui hoopis hääduse pääle. Kohe-kohe algava kiire viljavõtu perioodil saame ilmselt end makaronidest ja tomatikastmest jälle oimetuks süüa.
Nutikamad ostlejad oskavad siin üsna kiiresti poelettidelt leida kõik vajaliku soodsaima hinna eest. Vahel on võimalus haarata soodushindadega köögivilju, mõnikord õnnestub saada soodsamat hakkliha ja nii ikka edasi. Selline oli siis pisike ülevaade meie toidulauast, mis loodetavasti kinnitab, et skorbuut meid ei ähvarda ja nälga me ka ei sure. Jätku leiba!

0 kommentaari: