... kesteab, ehk ka sinu sai sellelt põllult võetud sai! (Leelo Tungal, "Sul on teha mehetöö")
Nonii, tervistus taaskord! Vahepääl on olnud kiired ajad, peagi algab saagikoristus ning seetõttu on meie blogipostimised mõnevõrra hõredamaks jäänud. Eelminegi sai nii üle jala lipp lipi pääle kokku klopsitud.
Nonii, tervistus taaskord! Vahepääl on olnud kiired ajad, peagi algab saagikoristus ning seetõttu on meie blogipostimised mõnevõrra hõredamaks jäänud. Eelminegi sai nii üle jala lipp lipi pääle kokku klopsitud.
Alustuseks tahaksin ma teile näpuga viibutada ja öelda, et ärge kihutage, sest kihutamine on paha ja nii võib auto ja inimesed katski minna. Siin Austraaliamaal on siukseid hulle ikka kuhjakaupa ning suurematel teedel tee aga nii, et nende eest ära hoitud saaks! Näituseks lugu sellest, kuidas sõitsime tsirka sada kilumeetrit tunnis teeda mööda (see on siin lubatud kiirus, et te teaksite) ning meie auto sappa ilmus üks mitsubitsi. Sõitis kohe nii ligidale, nagu tahaks end meite auto konksu otsa riputada. See oleks igati tubli temp, kui ta sooviks kohe-kohe mööduda (tee oli lage, oleks saanud küll), kuid selle massina juht otsustas, et nõnna on lihtsalt hää sõita. Aeg-ajalt õnnestub pikivahe tekitada mõningase ohutulevilgutamisega, seekord aga mitte. Kõikse naljakam oli aga see, et kui me otsustasime ise pikivahe luua, st. kiirendasime ca. 120 km/h juure, siis see vapper kauboi spurtis meist mööda nigu raketiga ning maandus järgmise auto sappa mõnisada meetrit eespool. Ja selliseid on siin ohtrasti. Lisaks on neil kombeks ootamatult kõrvalteedelt ette keerata või tagantsõitja ees kannapöördeid sooritada ning muidki suitsiidseid trikke teha. Aeg-ajalt saab saatus neid ikka kätte ka ning kui me laupäeva õhtul perekond Loganitele taaskord külla läksime, kuulsime kurba lookest kihutajast, kes maandus oma pisukse sõiduautoga maanteerongi iluvõres.
Aga mitte ainult see polnud meil südamel. Nädalavahes käisime ka Tilkuvat Kaljut vaatamas, mis kuivuse tõttu tilkumast keeldus ning ainult oma muljetavaldavat kaljuseina ning joa hauda demonstreeris. Muuseas, haud oli siiski vett täis, sest päike sinna alla väga tihti ei eksi. Selle ilu edastamise usaldan järgneva pildisegu hoolde.
Ahjaa, vahepääl saime me endale naabri, Hollandist, Friisimaalt Austraaliamaale saabunud noormees Cornelius, kes juba kodumaal siiatuleku kokku oli leppinud ning otsemat teed pärast Sidnisse maandumist siia vuras. Cornelius on abistavaks tööjõuks viljakoristuse ajal ning tema kogemused piimafarmides töötamisel kuluvad marjaks ära.
Viljakoristus on siinse sulase (ise ta ütleb enda kohta "jackaroo", mis peaks enamvähem sulase vaste olemagi) Jake-i (eestipäraselt siis Jaak) sõnul kiire aeg, kus tööpäevad venivad kuni kahekümne tunniseks ning nädalavahetuse võib viieks-kuueks nädalaks ära unustada. Korraga on töös neli kombaini, kaks kokkuvedavat traktorit ja mõned veoautod. Eks näis, kuidas asi sujuma hakkab. Tõenäoliselt saame näha uut ja vana. Ja nüüd pildikesi tehnikahuvilistele: massinad, millega me siin mürrame.
Loomulikult on neid veel ja veel, aga ega kõiki jõua üles pildistada.
Aga täna (kolmapäev, 21. oktoober) õnnestus fotoaparaadile poseerima panna üks Austraalia ohtlikuima ämblikuliigi esindaja. Kui te sellist kohtate, siis ärge igaks juhuks talle pai teha üritage. Aga nüüd siis pildid:
P.S. Isegi Kristi arvas, et see näeb nunnu välja.
Aga mitte ainult see polnud meil südamel. Nädalavahes käisime ka Tilkuvat Kaljut vaatamas, mis kuivuse tõttu tilkumast keeldus ning ainult oma muljetavaldavat kaljuseina ning joa hauda demonstreeris. Muuseas, haud oli siiski vett täis, sest päike sinna alla väga tihti ei eksi. Selle ilu edastamise usaldan järgneva pildisegu hoolde.
Ahjaa, vahepääl saime me endale naabri, Hollandist, Friisimaalt Austraaliamaale saabunud noormees Cornelius, kes juba kodumaal siiatuleku kokku oli leppinud ning otsemat teed pärast Sidnisse maandumist siia vuras. Cornelius on abistavaks tööjõuks viljakoristuse ajal ning tema kogemused piimafarmides töötamisel kuluvad marjaks ära.Viljakoristus on siinse sulase (ise ta ütleb enda kohta "jackaroo", mis peaks enamvähem sulase vaste olemagi) Jake-i (eestipäraselt siis Jaak) sõnul kiire aeg, kus tööpäevad venivad kuni kahekümne tunniseks ning nädalavahetuse võib viieks-kuueks nädalaks ära unustada. Korraga on töös neli kombaini, kaks kokkuvedavat traktorit ja mõned veoautod. Eks näis, kuidas asi sujuma hakkab. Tõenäoliselt saame näha uut ja vana. Ja nüüd pildikesi tehnikahuvilistele: massinad, millega me siin mürrame.
Loomulikult on neid veel ja veel, aga ega kõiki jõua üles pildistada.Aga täna (kolmapäev, 21. oktoober) õnnestus fotoaparaadile poseerima panna üks Austraalia ohtlikuima ämblikuliigi esindaja. Kui te sellist kohtate, siis ärge igaks juhuks talle pai teha üritage. Aga nüüd siis pildid:
P.S. Isegi Kristi arvas, et see näeb nunnu välja.
5 kommentaari:
Hei hopisti, väikevend ja Kristi ka muidigi.
Ma avastasin, et see punane traktur on täpselt nagu autode multikast, punane ja suur. Ja minugi meelest on see ämmelga pilt nunnu, siukes tahaks endale ka, kui ta nii suur ja kuri poleks. :)
Siis ma veel mõtsin, et kirjutan oma uudisest ka, sest ma lihtsalt koagueg kõigile räägin sellest, et meil on koolis kohuatuslik uurimis töö ja mina teen selle onu Tätte kohta ehk siis teemal "Jaan Tätte". Minu meelest tore mõte ja õpetajale meeldis ka. :P
Igatahes ma soovin teile jõudu selle pikka ja unetu tööperioodi jaoks, kuigi see võib üsna huvitav olla. ;)
[ps. Tarmu,kui sa sealt siukse ämbliku mänguasja kujul leiad, siis Triinu nuiab talveniiri endale. :D]
Lehva.
Ahoi! Tegelikult see ämelgas ei ole üldse suur vaid hoopis üsna pisikene (vt. vikipeediast, otsi redback spider), Eesti mõistes täiesti keskmise suurusega. Pärast neid huntsmane ja muid jubedusi tundus see punase täpiga pisike elukas lausa armas. Tarmu toob sulle kindlasti ka talveniiri, punaselg-ämblik on siin Austraalias kohalik kuulsus ning tõenäoliselt võib ehk ka kaisuämelga leida :).
PS! Eile viljapunkreid koristades tuli ühest välja mumifitseerunud kass. Rumal loom oli hiirtele järgi läinud.
Põnev põnev, olen ka ämmelgast siiras vaimustusest. Mis kokooni ta siin veeretab? Kassist on kahju....
mul küsimus, et mida lugupeetav Kristi selle puutüve peal nii kangesti vaatab? Kas see on mõni putuk, kes end oksajupiks digimoondas?
Ma olen kodumaiseid oksateesklejaid sõstrapõõsais ikka näinud, aga ...
Hi Kristi and Tarmu
Thank you so much for your post card.You will be safely at home now with many memories of Australia.We found it enjoyable and interesting to have you. You have seen more of an Austalia than we have!Hopefully we can meet again one day!
Tim and Karen Logan
Narrabri
Postita kommentaar