kolmapäev, 5. august 2009

Tomat-tomat ole sa nii punane kui tahes, meie oleme karmimad!

Tere jälle kallid kaasaelajad! Lõpuks on Kristi ja Tarmo ka linnast välja jõudnud. Mitte küll kaugele, aga sada kilomeetrit on ka asi.

Ajasime Fjodor Karihiirele hinge sisse, panime ta tavaari paksult täis ja keerasime vööri Põhja. Kõiksepäält mööda neljandamat kiirteed sajaga sada kilomeetrit ja siis 5 kilomeetrit Tamworthi suunas suurelt rajalt maha.
Meie kaval plaan pöörata esimesse meeldivasse tallu sisse osutus vägagi eduliseks ja alates eile õhtust töötame lühiajaliselt väikeses aedviljakasvanduses, kus lõpetame väsinud taimede maise teekonna. Lõikame nad jalapealt maha, kisume riputusnööride otsast alla ja tassime kasvumajadest välja traktori pääle, mis need siis lammaste ja kanade tuustida tassib. Meie peamisteks "ohvriteks" on tomati- ja paprikataimed.
Talu, muuseas, kuulub sisserännanud kreeklastele, kes on väga sõbralikud ja lahked. Kui me pakkusime, et võime kasvõi autos magada, peaasi, et wc-s ja duši all käia saaks, siis peremees Nick (või Nico, nagu nad omas keeles teda kutsusid) pakkus kohe katusealust ja korraliku kõhutäie ka.
Tegemist pole küll pikaajalise tööga, aga alguseks asi seegi.
Lõpetuseks pilt meie tööpõllust.


2 kommentaari:

mk ütles ...

Tapjatomatite rünnak tagasi löödud ja vangid ära söödud?

Makkuro Kurosuke ütles ...

Homme on viimane vaatus, mõned sõime ära ka. Ohvreid piinasime kõvasti, tegime neist ketšupi.