Nüüd, kui olen kõigist kohustusist vaba, ringi, ruutu ja kolmnurka rändan taas

Tere õhtast kallid blogivaatajad! Eile, 10. augustikuu päeval, oli meil vaba voli pärast suurt tomatiretsimist ja koristamist kohalikke vaatamisvääratusi ja -väärtusi vaatamas käia. Plaan lihtne: reptiilipark ja Somersby Falls (viimane on siuke koht, kus vesi kolinal mööda kiva alla veereb ja auke uuristab-puuristab).
Tegelikkuses juhtus aga hoopis sedapsi, et alustasime Somersby joa juurest, midapidi usinasti üles-alla ronides (sääl on seks puhuks trepid ja värgid tehtud) sattusime kokku ühe imelise sulekandjaga, nimeks suur lüüralind (Menura novaehollandiae), kes usinasti joa alumise astme juures leheprügis saperdas ning nokapoolist otsis. Meie ilmumise pääle otsustas ta aga kiiresti sündmuskohalt lahkuda ning seetõttu pakume teile vaatamiseks-kuulamiseks sir David Attenborough' kommentaaridega videolõigukest:

Kui te seda pilti tähelepanelikult vaatate, siis võite taamal näha veel lüüralinnu hingust kivide kohal hõljumas, sest hetk enne päästikuvajutust sibas ta läbi kaadri.

Edasi taris Karihiir meid rahulolevalt mõmisedes Gosfordi reptiiliparki, mis on austraallaste vaste Elistvere loomapargile, ainult lisaks tehti veel tingeltangelit ja müüdi topsiga kängutoitu ning rämpsroogi inimloomadele.
Kristi kui loomasõber tegi ühele väsinud känksale õlamassaazi ning lisaks kiikasime üle aiaveere veel Tasmaania kukkurkuradit (mis vääris oma nime, sest ta nägi välja nagu ülekaalus hiigelrott), emu, kiiverkaasuari (kes on Põhja-Queenslandis vägagi ohtlikud metsaelajad), vallabisid, Missisipi alligaatoreid, sõbralikku dingopaari ja koaalasid.
Madu-ussid kiikasime ka üle ning roomajate majas pesitses ka suur härgkonn, kes toodi siia istandusest putikaid õgima, kuid kes otsustas hoopis hoogsasti sigida ning välja tõrjuda kohalikud konnad.

Kristi känguru lihaseid lõdvestamas.

Ülal keskel: luitsnokk-iibis, paremal: kivi-vallabi, keskel-keskel: rahutu Tasmaania kukkurkurat, alumises reas: härgkonn, koaala ja dingo.

Peale roomajaparki tekkis kange kiusatus otsida üles kaunis vaade ookeanile. Gosford on ehitatud rannikule mägede vahele ning linna liigendavad mitmed kenad laguunid, mida täidavad linnuparved. Teravsilmne linnuvaatleja (kelle nime me seekord ei nimeta) leidis ühest lahesopist suuure parve musti luiki ja luitsnokk-iibise.
Ookeani äärest tulles oli kogu Austraalia juba pimedusse mähkunud ning kui poodlemiskeskusest leitud MUST LEIB!!!! meie meele veelgi rõõmsamaks tegi, ei osanudki muud teha kui pisitasa farmi naasta, et järgnevaks tööpäevaks korralikult välja magada. Sellest, mis edasi sai, aga juba järgmises osas.