Tere taas! meist on jälle ahelpostitajad saanud ning seekord puistame teie ekraani üle uhkete piltidega jäänukkividest, mida ajahammas pole üldiselt tasase Lääne-Austraaliaga päris tasa
lihvida jõudnud.
Beringboodingi kivi on ümbritsetud kiviaiakesega, mis suunab kogu kivile langeva vee Austraalia suurimasse, 8,5 miljonit liitrit mahutavasse veekogumistünni. Süsteem on rajatud 1937. aastal ning on kasutusel siiani.
Selle süsteemi kaudu saab vastava magnetkaardi omanik suurest tünnist vett niristada. Peamiselt põllumajanduslikuks tarbeks.
Elachbuttingi kivi (aborigeeni keeles "see suur asi, mis siin seisab") on piirkonnas suurim.
Seda suurt kivilõhet nimetatakse Monty läbikäiguks. Selle pikkus on ca. 40 meetrit ja ühest otsast teise saab vaevata jalutada. Lõhe on tekkinud sel kombel, et järgmistel piltidel nähtava "laine" vanema ja vingema venna "hari" on lihtsalt suure kivi küljest lahti tulnud ja otsapidi maha prantsatanud, jättes suure kivi ja mahakukkunud tükki vahele käigu.
Geoloog minus tõstab taas pead.
Elachbuttingi kivi lainemoodustis, pealtvaade (kivi pealispind on ikka hektareid suur) ning üks naljakas kurrutis.
Meenutab mõnda kuulsat puud Eestis?
Seda kahemeetrist känksat nimetame me juba tuttavlikult Vanaks Halliks. Ta elab nendel põldudel ja põõsastikes, mille pääl ja ümber me oma äestamist teeme. Küüned on tal juba aastaid lõikamata.
Talvine rohelus paneb roosakakaduud edvistama ja tantsima. Need küll ei kukerpallitanud nagu Orange linna pargis elavad, aga muid vigureid tegid nad küll.
Vaadake originaalsuuruses pilti, tegemist on parve suurte mustade kakaduudega (liiginime täpsustab Kristi hiljem), kelle saba ehivad edevad kirgaspunased laigud.
Talvevihmadega hakkab eukalüpt õitsema.
Sellisest pakendist väljuvad emutibud. Antud muna on pärit mahajäetud pesast ning rebu juba kolises loksutamisel.
lihvida jõudnud.
Beringboodingi kivi on ümbritsetud kiviaiakesega, mis suunab kogu kivile langeva vee Austraalia suurimasse, 8,5 miljonit liitrit mahutavasse veekogumistünni. Süsteem on rajatud 1937. aastal ning on kasutusel siiani.
Selle süsteemi kaudu saab vastava magnetkaardi omanik suurest tünnist vett niristada. Peamiselt põllumajanduslikuks tarbeks.Elachbuttingi kivi (aborigeeni keeles "see suur asi, mis siin seisab") on piirkonnas suurim.
Seda suurt kivilõhet nimetatakse Monty läbikäiguks. Selle pikkus on ca. 40 meetrit ja ühest otsast teise saab vaevata jalutada. Lõhe on tekkinud sel kombel, et järgmistel piltidel nähtava "laine" vanema ja vingema venna "hari" on lihtsalt suure kivi küljest lahti tulnud ja otsapidi maha prantsatanud, jättes suure kivi ja mahakukkunud tükki vahele käigu.
Geoloog minus tõstab taas pead.
Elachbuttingi kivi lainemoodustis, pealtvaade (kivi pealispind on ikka hektareid suur) ning üks naljakas kurrutis.
Meenutab mõnda kuulsat puud Eestis?
Seda kahemeetrist känksat nimetame me juba tuttavlikult Vanaks Halliks. Ta elab nendel põldudel ja põõsastikes, mille pääl ja ümber me oma äestamist teeme. Küüned on tal juba aastaid lõikamata.
Talvine rohelus paneb roosakakaduud edvistama ja tantsima. Need küll ei kukerpallitanud nagu Orange linna pargis elavad, aga muid vigureid tegid nad küll.
Vaadake originaalsuuruses pilti, tegemist on parve suurte mustade kakaduudega (liiginime täpsustab Kristi hiljem), kelle saba ehivad edevad kirgaspunased laigud.
Talvevihmadega hakkab eukalüpt õitsema.
Sellisest pakendist väljuvad emutibud. Antud muna on pärit mahajäetud pesast ning rebu juba kolises loksutamisel.
0 kommentaari:
Postita kommentaar