Tere taas me lemmik-lugejad! Seekord lugu sellest, kelle me kätte saime ilma seda soovimata ja kuidas meil kohe alguses õigus oli.
Kõiksepäält peaks alustama sellest, et pärast aastavahetust sai lõpuks päriselt päriselt ka villaviskamise töö otsa. Kuna Uus-Meremaa reisini jäi sellest hetkest aega pea kaks ja pool nädalat, siis otsustasime selle aja jooksul ära proovida rivi-seljakotiränduri igapäevase tegevuse, ehk siis igasuguse korjetöö suuremates ja väiksemates istandustes.
Seega pöörasime kõiksepealt Karihiire vööri Albury poole, lootes säält leida sääraseid võimalusi, Alburys kasvatatakse ohtrasti erinevaid luuvilju, apelsine ja teisi tsitruselisi. Pärast sääl kogetud ebaedu ehk siis tööjõu üleküllust suundusime Griffithisse, kus kasvatatakse viinamarju, tomateid ja tsitruselisi. Paraku jõudsime kuu aega liiga vara ning ka seekord jäi meie korjekarjäär enne algust katski. Seega matsime need plaanid pidulikult maha ja otsustasime taas oma neljaliitrise otsimootori mujale suunata.
Ahjaa, teate, mis on maailma parim töö? Korjetöid vahendava tööbüroo infotöötaja: istud päev otsa leti taga ja teatad muudkui, et tööd ei ole :-) Sama tööbüroo välisseinal rippus ka viis aastat vana suuuur plakat, mis teatas, et vajatakse apelsinikorjajaid.
Aga enne korjetöödele suundumist proovisime veelkord kalapüügi üllast kunsti, seekord siis siseveekogu, Albury linna ligiduses asuva Hume järve vetest. Vaadake nüüd ise, kelle me konksu otsa saime:
Nüüd veel mõned hingematvalt megahüperkenad tupsununnu vägakenad järvevaated...
... ja kalastuskunsti viljeleja
Kõiksepäält peaks alustama sellest, et pärast aastavahetust sai lõpuks päriselt päriselt ka villaviskamise töö otsa. Kuna Uus-Meremaa reisini jäi sellest hetkest aega pea kaks ja pool nädalat, siis otsustasime selle aja jooksul ära proovida rivi-seljakotiränduri igapäevase tegevuse, ehk siis igasuguse korjetöö suuremates ja väiksemates istandustes.
Seega pöörasime kõiksepealt Karihiire vööri Albury poole, lootes säält leida sääraseid võimalusi, Alburys kasvatatakse ohtrasti erinevaid luuvilju, apelsine ja teisi tsitruselisi. Pärast sääl kogetud ebaedu ehk siis tööjõu üleküllust suundusime Griffithisse, kus kasvatatakse viinamarju, tomateid ja tsitruselisi. Paraku jõudsime kuu aega liiga vara ning ka seekord jäi meie korjekarjäär enne algust katski. Seega matsime need plaanid pidulikult maha ja otsustasime taas oma neljaliitrise otsimootori mujale suunata.
Ahjaa, teate, mis on maailma parim töö? Korjetöid vahendava tööbüroo infotöötaja: istud päev otsa leti taga ja teatad muudkui, et tööd ei ole :-) Sama tööbüroo välisseinal rippus ka viis aastat vana suuuur plakat, mis teatas, et vajatakse apelsinikorjajaid.
Aga enne korjetöödele suundumist proovisime veelkord kalapüügi üllast kunsti, seekord siis siseveekogu, Albury linna ligiduses asuva Hume järve vetest. Vaadake nüüd ise, kelle me konksu otsa saime:
Nüüd veel mõned hingematvalt megahüperkenad tupsununnu vägakenad järvevaated...
... ja kalastuskunsti viljeleja
2 kommentaari:
Kilbu jäi ikka elama või keetsite tast suppi?
Kilps jäi õnnetul kombel konksu otsa, kui ta õnge otsast krevetitükki näppamas käis. Tirisime ta välja ja päästsime ikka kenasti vette tagasi. Õnneks on kilpside lõuad tugevad ja konks talle märkimisväärselt häda ei teinud. Tegemist on selles piirkonnas üsna levinud pool-kuivamaise eluviisiga kilpkonnaga Chelodina longicollis.
Postita kommentaar